XIII nädal, 7 - 11 november

Jüri Jaanson & Pärnu sõudeklubi. Siia vahele võib vist võrdusmärgi ka panna... Kui palju on ta nende seinte taga sõudergomeetrit sikutades vaeva näinud? Ja veel millist higi taamal jõel sõudes valanud? Ei tea, aga kindlasti mitte vähe. Pealegi pole see olnud asjata vaev - võib vist öelda, et Tema eesmärk on suuresti täidetud! Noh, ütleme, et ponnistused on end ära tasunud.

Ka meie oleme järjekindlalt oma igapäevatoimetusi teha nühkinud ja mis seal salata, oma väikse eesmärgini jõudnud. Käik Haapsalu - Pärnu on mõõdetud! Raske on hinnata, millist energiat meist igaüks eraldi on kulutanud ja milliseid valikuid ning loobumisi on tulnud tiimi liikmetel teha. Ent meeskonna sünergia lubab kokkuvõtvalt esitleda järgmiseid fakte. Teel Haapsalust Pärnusse mõõdeti kõrguskasve kokku 104-le sektsioonile (reeperite arv 105). Distantsi kogupikkuseks kujunes 141,05 km. Et nivelleeritakse edasi- ja tagasisuunas, siis kokku õnnestus meil maha kõmpida 282,10 km. Ja kõike seda aktiivse 43 välipäeva jooksul. See teeb siis kuskil 6,6 km vantsimist päevas. Ja loomulikult kümneid tunde lihtsalt kohapeal passimist:) Kõrguskasvude erinevus ehk saadud viga selles käigus oli 6,23mm. Kui kujundlikult, siis põrutasime Haapsalust Pärnu ja Pärnust tagasi Haapsallu nii vingelt, et ainult 6 milline vahe tuli sisse. Arvestades seda mastaapsust ja silmates Eesti kaarti, tundub, et polegi väga viga. Aga eks seda ütlevad lõpeks ikka targad insenerid! Pealegi lubatud viga võis olla 11,88mm. Nivell tuli üles seada 4164 korral (jaamade arv edasi- tagasisuunas). Vaiu löödi maha tiba alla 2000.

Palju erinevaid inimesi sai nähtud: lihtsaid ja vähe tuntumaid. Pilk püüdis mööduvatest autodest Tiit Madissoni Lihulas ja Aivar Kuusmaa Virtsu maanteel. Sepo Seemaniga juhtus Pärnus säärane lugu, et ristmikul lahtise päevavarjuga teed ületades peatusin tema Land Cruiseri kõrval. Üks hetk hakkas vennike istmel ette ja taha rapsima. Mis pull mõtlesin... ta lihtsalt ei näinud läbi varju, et kas tee on vaba:) Ja muidugi Rebase Juss. Kuulsaks sai mees Pealtnägija saate kaudu. Mäletate seda vana, kes Tallinna verekeskuselt ostis valge bussiloksu ja pool talve selles elas. Nüüd oli ta jõudnud kodukanti ja Haapsalust mingid 20 km eemal ostnud vana paekivist mõisakompleksi hoone ja sinna turismikeskust kavandas:) Jõudu talle! Meelest ei lähe ebameeldiv vahejuhtum maaomanikuga, kes ilmus välja siis, kui ettelööjad oli tema kinnistul kibuvitsa võsa äestanud. Iseenesest täiesti umbekasvand ja mahajäetud koht. Teinekord teadmiseks, et ka kõige lootusetumast olukorrast võib pauk tulla! Ja veel ja veel...

Aga see kõik on juba ajalugu. Hetkel ponnistame edasi käiguga Lelle-Pärnu. Sild üle Pärnu jõe (muide ka rongid kasutavad seda silda) ja reeper selle sambas. Suures plaanis.


Ja väikses ka...


Tammiste hooldekodu. Päris suur kompleks iseenesest ja ilusasti hooldatud kah.


Vahvad taiesed hooldekodu territooriumil köitsid igaljuhul pilku. Ei tea, kes küll nende autoriteks on olnud. Ei imestaks kui mõni vanake ise. Selline mõnusalt eluterve huumor ja pisike annus enese üle naermist justkui viitaks sellele... Üks selline ätt - ühe jalaga ratastoolis vanamees, pläru huulte vahel, tõsi, lihast ja luust, oli meie tegemiste tunnistajaks. Mõnus irve oli ta näol justkui vaataks mõnd imeasja. Ja siis saabus selgus. Vana esitas vahepeal välja ilmunud teisele pässile retoorilise, isegi pateetilise küsimuse: Mäletad, millal me viimati nii noori mehi nägime? No tahtmatult pani muigama! Aga ilust päeva ja edasi.


Tihti võib seinareeperite lähedusest leida seinamärgi. Reeglina mida vanem on reeper, siis seda tõenäolisemalt. Kuid tänasel päeval on nende roll pigem ajalooline. Kuidas neid omal ajal mõõdeti, ausalt päris täpselt ei teagi (mingid nõelad ja ripplatid).


Silt aial oli hoiatav ja ettevaatusele manitsev: Kuri Koer. Et pererahvast polnud kodus tuli katsetada. Kutsa osutus aga äärmiselt sõbralikuks ja mänguhimuliseks neljajalgseks. Teistpidi käiguga tagasi tulles oli naiivne perenaine peni tuppa lukustanud. Nalja kui palju. Aga võibolla omade juuresolekul oleks sõber koer ka enda kurjemat poolt ilmutanud. Mis sa ikka niisama tõmbled, kui kedagi tunnistamas pole?