XIV nädal,16 november

Kell oli ilmselt kusagil pool 12 pühapäeva öösel/õhtul, kui helistas Mart ja teatas, et nüüd on käega korras - lasin kipsi panna! Nuta või naera, no ikka juhtub. Edastatud teade kandis endas teistki sõnumit. Hommikune väljasõit jääb ära... Saigi kaua magada.

Kolmapäevaks aga organiseeriti kordusmõõtmised üle Sauga jõe. Tõsi, ka metoodikat oli oluliselt täiendatud. Kohale oli kutsutud kaks mõõtmisgruppi. Miks üldse? Esiteks juba seetõttu, et ilmajaam esmakordsel mõõtmisel siinkirjutaja tähelepanematuse tõttu andmeid ei registreerinud. Ja teisalt, kui uuesti, siis ka metoodiliselt läbimõeldumalt. Millised olid tulemused ja kas selline katsetamine järelduste tegemiseks piisavalt materjali andis ei oska siinkohal hetkel kommenteerida... ? Võibolla hiljem.

Kolmapäeva hommik ja kogunemine vaiksel kõrvaltänaval. Juhtnööride saamine ja tegevuskava arutamine. Lattide kontroll ja jõe äärde. Mitte kalale :), vaid vaatlusi tegema.


Sauga jõgi lahutamas kahte punti, kes püüdsid sünkroonselt üle jõe mõõtmisi teha. Arvi esiplaanil ja Andres teisel kaldal. Mis siis toimub? Teada on, et käiku nivelleeritakse edasi- ja tagasisuunas, vastavalt kas hommiku- (AM) või õhtupoole (PM) ja et sektsioonis on paarisarv jaamu. Ning et igas jaamas peavad õlad olema võrdse pikkusega ja kõrguskasvu arvutamiseks jaamas tuleb teha neli lugemit, kaks kummalegi latile. Ja veel ja veel... Kokkuvõttes pole tegu juhuslikkusega, vaid väljakujunenud metoodikaga, mis peab tagama mõõtmiste sümmeetrilisuse ja looma kogutud andmetele võrdlusmomendi. Loodusliku takistuse puhul nagu jõgi, kus jaam on jõe kaldal ning üks õlgadest vaatab pikalt üle veekogu on printsiip häiritud. Tingimused on erinevad ja kuidas käitub, kuhu murdub jne viseerimiskiir jõe kohal on raske hinnata. Selleks siis kaks apastraati:) Kusjuures mõlema pilliga vaadati vastakuti kummaltki poolt kallast... Ja veel. Lisaks nivelliti sama sektsioon üle silla kah veel. Välitööd on praeguseks tehtud, analüüs...?



Muide jõevee temperatuur registreeriti samuti. Tervitused Sulle Anton :) (Teiselpool kallast, aparaadist ja Andresest paremal)




Kui mõõtjate ülesandeks oli kokkulepitud ajaks kohale ilmuda, siis ettelööjad ehk käigu insenerid olid platsis juba päev-kaks varem. Andrese juhtimisel otsiti sobivaid lahendusi trassi valikul. Muide eelmine päev oli üsna tormine ja vihmane ning veetase jões oli tubli meetri võrra kõrgemal tavapärasest. Ilmaennustus mäletatavasti lubas jaanuaritorm VOL 2 kordumist. Õnneks nii hullusti ei läinud. Aga põhjust sõbra õlalt tuge otsida võis ikka - kas jaamad ikka on paigas ja kas õlad on täpselt maha märgitud jne? Oli.



Aasta siis oli 1988 kui Eesti NSV Ülemnõukogu otsustas vastu võtta deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Et siis riiklik tähtpäev ja lipuheiskamise päev. Taassünni päev.

Kaunistagem Eesti kojad kolme kodu-värviga,
mille alla Eesti pojad ühiselt võiks koonduda.


Tegemist pole Lendava Hollandlasega, vaid usinate Pärnu kaluritega, kes kaotatut tormipäeva tagasi teevad. Maabuvad parasjagu kalalastiga Sauga jõe suudmes...


Veetasemest ja tormist on juba juttu olnud. See kroonitud pea Siimu silla sambal olla old poolenisti vee all.


Juba oleme teel Tartu poole. Enne veel põikame Arvi&Co poolt Torist läbi, et teha vajalikud andmetöötluse toimingud. Ja lahkume teadmisega, et Sel nädalal me enam ei loodi. Me ei teadnud siis veel, et ka järgmine nädal meie pundist asja ei saa. Ja oligi võibolla hea, sest...


muidu oleks meile Bloodhound Gangi elik verekoerte või siis grupi verejanuliste tüüpide poolt kesta peale antud:) See sõnum oleks vabalt võinud realiseeruda, sest jäid nad ju üksi mõõtma. Aga saime tervetena tulema...

XIII nädal, 7 - 11 november

Jüri Jaanson & Pärnu sõudeklubi. Siia vahele võib vist võrdusmärgi ka panna... Kui palju on ta nende seinte taga sõudergomeetrit sikutades vaeva näinud? Ja veel millist higi taamal jõel sõudes valanud? Ei tea, aga kindlasti mitte vähe. Pealegi pole see olnud asjata vaev - võib vist öelda, et Tema eesmärk on suuresti täidetud! Noh, ütleme, et ponnistused on end ära tasunud.

Ka meie oleme järjekindlalt oma igapäevatoimetusi teha nühkinud ja mis seal salata, oma väikse eesmärgini jõudnud. Käik Haapsalu - Pärnu on mõõdetud! Raske on hinnata, millist energiat meist igaüks eraldi on kulutanud ja milliseid valikuid ning loobumisi on tulnud tiimi liikmetel teha. Ent meeskonna sünergia lubab kokkuvõtvalt esitleda järgmiseid fakte. Teel Haapsalust Pärnusse mõõdeti kõrguskasve kokku 104-le sektsioonile (reeperite arv 105). Distantsi kogupikkuseks kujunes 141,05 km. Et nivelleeritakse edasi- ja tagasisuunas, siis kokku õnnestus meil maha kõmpida 282,10 km. Ja kõike seda aktiivse 43 välipäeva jooksul. See teeb siis kuskil 6,6 km vantsimist päevas. Ja loomulikult kümneid tunde lihtsalt kohapeal passimist:) Kõrguskasvude erinevus ehk saadud viga selles käigus oli 6,23mm. Kui kujundlikult, siis põrutasime Haapsalust Pärnu ja Pärnust tagasi Haapsallu nii vingelt, et ainult 6 milline vahe tuli sisse. Arvestades seda mastaapsust ja silmates Eesti kaarti, tundub, et polegi väga viga. Aga eks seda ütlevad lõpeks ikka targad insenerid! Pealegi lubatud viga võis olla 11,88mm. Nivell tuli üles seada 4164 korral (jaamade arv edasi- tagasisuunas). Vaiu löödi maha tiba alla 2000.

Palju erinevaid inimesi sai nähtud: lihtsaid ja vähe tuntumaid. Pilk püüdis mööduvatest autodest Tiit Madissoni Lihulas ja Aivar Kuusmaa Virtsu maanteel. Sepo Seemaniga juhtus Pärnus säärane lugu, et ristmikul lahtise päevavarjuga teed ületades peatusin tema Land Cruiseri kõrval. Üks hetk hakkas vennike istmel ette ja taha rapsima. Mis pull mõtlesin... ta lihtsalt ei näinud läbi varju, et kas tee on vaba:) Ja muidugi Rebase Juss. Kuulsaks sai mees Pealtnägija saate kaudu. Mäletate seda vana, kes Tallinna verekeskuselt ostis valge bussiloksu ja pool talve selles elas. Nüüd oli ta jõudnud kodukanti ja Haapsalust mingid 20 km eemal ostnud vana paekivist mõisakompleksi hoone ja sinna turismikeskust kavandas:) Jõudu talle! Meelest ei lähe ebameeldiv vahejuhtum maaomanikuga, kes ilmus välja siis, kui ettelööjad oli tema kinnistul kibuvitsa võsa äestanud. Iseenesest täiesti umbekasvand ja mahajäetud koht. Teinekord teadmiseks, et ka kõige lootusetumast olukorrast võib pauk tulla! Ja veel ja veel...

Aga see kõik on juba ajalugu. Hetkel ponnistame edasi käiguga Lelle-Pärnu. Sild üle Pärnu jõe (muide ka rongid kasutavad seda silda) ja reeper selle sambas. Suures plaanis.


Ja väikses ka...


Tammiste hooldekodu. Päris suur kompleks iseenesest ja ilusasti hooldatud kah.


Vahvad taiesed hooldekodu territooriumil köitsid igaljuhul pilku. Ei tea, kes küll nende autoriteks on olnud. Ei imestaks kui mõni vanake ise. Selline mõnusalt eluterve huumor ja pisike annus enese üle naermist justkui viitaks sellele... Üks selline ätt - ühe jalaga ratastoolis vanamees, pläru huulte vahel, tõsi, lihast ja luust, oli meie tegemiste tunnistajaks. Mõnus irve oli ta näol justkui vaataks mõnd imeasja. Ja siis saabus selgus. Vana esitas vahepeal välja ilmunud teisele pässile retoorilise, isegi pateetilise küsimuse: Mäletad, millal me viimati nii noori mehi nägime? No tahtmatult pani muigama! Aga ilust päeva ja edasi.


Tihti võib seinareeperite lähedusest leida seinamärgi. Reeglina mida vanem on reeper, siis seda tõenäolisemalt. Kuid tänasel päeval on nende roll pigem ajalooline. Kuidas neid omal ajal mõõdeti, ausalt päris täpselt ei teagi (mingid nõelad ja ripplatid).


Silt aial oli hoiatav ja ettevaatusele manitsev: Kuri Koer. Et pererahvast polnud kodus tuli katsetada. Kutsa osutus aga äärmiselt sõbralikuks ja mänguhimuliseks neljajalgseks. Teistpidi käiguga tagasi tulles oli naiivne perenaine peni tuppa lukustanud. Nalja kui palju. Aga võibolla omade juuresolekul oleks sõber koer ka enda kurjemat poolt ilmutanud. Mis sa ikka niisama tõmbled, kui kedagi tunnistamas pole?

XII nädal, 31okt - 04nov

Välja antud vekslid ja lubadused, et just See nädal saab olema käigu Haapsalu - Pärnu mõõtmistel viimane, lendas reede õhtul õhku. Tõsi, arusaamine sellest jõudis meieni juba kesknädalal. Veel on jäänud mõõta kaks sektsiooni B-suunas. Päevake veel ja siis joon alla...


Minu teada ei tohiks Emajõgi Pärnu linnast läbi voolata, aga võta näpust. Isegi sellenimeline bussipeatus on olemas:) Miks ei või asju nimetada õigete nimedega, antud juhul näiteks peatus SAUGAJÕE?


Igal juhul liiklust Sauga jõel on. Tundub, et üksik kalamees. Pärnu jõgi jääb kõigest sadakond meetrit allavoolu. Ja pääs merele ongi lahti.


Kuid jõgi jääb meie käigu trajektoorile ette. Vaja on saada teisele kaldale. Ainsaks päästjaks võiks olla Siimu sild. Paraku sellised ehitised ei ole tundliku intsrumendi jaoks kõige sobivamad (vibratsioon jm värk on piisavalt tugev, et lati pilt instrumendi torus liikuma panna). Liiklus sillal omakorda ei soosi ettevõtmist. Tuli otsida alternatiive. Et Sauga jõgi pole eriti lai, siis tekkis mõte vaadata temast lihtsalt üle.


Selge oli muidugi see, et väike erand õlgade pikkusele tuli teha. Sai mingi 62 meetrit kopikatega. Igaks juhuks sai jaam kindlustatud vaiadega...



Õnnelikult üle jõe pääsenud liigume edasi kesklinna suunas. Aeg natuke ümbrust jälgida ja miks mitte tähelepanekuid teha. Ikkagi suuremas kohas.


Märke, mis viitavad, et Pärnu on merelinn, et olulised on asjad, mis seostuvad laiemalt veega (merega), leiab tagasihoidlikul vaatlemisel linnapildistki. Ja üldse, kui jälgida enda ümber sündivat ja olevat ning seostada seda keskkonnaga, kus viibid, siis mingi hetk saab kõik loogilisemaks ja selgemaks. Ühtäkki näed justkui kooskõla ja harmooniat. Aimad võimalikke traditsioone...



Ent juba järgmisel hetkel kihutab Sinust mööda jalgrattur. Napilt (silmad kuklas või?), laskmata ennast häirida teel olevast takistusest. Pärnu on kiire linn, tundub! Inimesi sagib kogu aeg ja neid on palju. Bussipeatuse vitriini taga ilutseb aga suur reklaamposter, mis kutsub elule JAH ütlema. Loobuda tuleb vaid suitsetamisest. Ja kõik hakkab paremaks minema. Hoopiski närviline elukeskkond ja selle probleemid. Polegi tegemist ainult merelinnaga...



Et oma silm on kuningas ja et ilu peitub vaataja silmades on meile teada tõeterad. Seejuures me ilmselt ei teadvusta endile, et iga silmapaar näeb ja tunnetab midagi teistmoodi... Me teeme otsuseid ja järeldusi erinevatel alustel. Ja kõigil on õigus!
Nii. See oli reedene päev. Jõe ületamise ja nägemuste nägemise päev. Ja siis selgus tõsiasi, et ilmajaama aku oli tühi ning olulise informatsiooni registreerimist seetsinasel päeval ei toimunud... Järgmise korrani.