XI nädal, 24-28 oktoober

Esmaspäev. Lõpuks on Nad olemas - ASSANUGA! Igaühele meist meeldivad... ütleme, et armastame Asju enda ümber. Teinekord rohkem kui tarvis. Räägime Neist kogu aeg, mõtleme Nendest, kujutame Neid ette, oleme Nende kõrval ja Omame Neid - ASJU. Oh üllatust, siinkirjutaja avastab, et Ta ise ja kamraadidki pole erandiks!


Jope on väga hea! Möödunud nädal oli eriti muutliku ilmaga. Oli külma, puhus tuult, sadas vihma (Pärnu pool lörtsi ega lund ei nähtud) ja Päikegi näitas end. Vihmaga ideaalne, tuli korralik padukas ja pidas. Võiks isegi öelda, et instrumentaarium kannatas rohkem. Nimelt selgus õhtul, et logerid ilmajaama ja lattide küljes olid hakanud vett sisse laskma. Ekraan alt ujus. Tuli kuivatada. Tuulega ka okei. Tõsi, kuna ta üsna õhuke, siis see fliis võiks ka olla. Aga noh, eks riideid alla ikka leiab. Ja siis veel see psühholoogiline aspekt, et kõik vennad kannavad sellist vinget joppi - tiimitunnetus suureneb ja märk ka ikkagi rinnas. Ainus mille kallal võtaksin on fakt, et 3K maksnud jope taskust leidsin mingi äbariku plastmassist jo-jo (see kuhu mäepileti saab kinnitada). No jätab odava mulje...


Leidus isegi uudistajaid! Alul nati tagasihoidlik aga uudishimulik, kesknädalal juba tuli lähemale ja nilpsas keelega isegi üle väljasirutet näppude. Tubli, ela hästi! Tea kas kohtub enam :(


Uudised levivad kiiresti. Arvi tuleb õhtul Asjade järgi - ASSANUGA. Ja mis selgub! Jaan Kale 60, juubel ju. HIPHURRAA. Meie hulgas on teenekaid mehi. Hinnakem seda. Palju õnne ka Sulle Tõnn, Sulgi oli tähtpäev.


Loomulikult tähistasime ja olime niisama. Mingi seltskond käis isegi Pärnus, minu meelest oli see baar RELAX. Aga veelkord siis palju õnne sünnipäevalastele ning head turvalist kojujõudmist. Oi, Te veel ei tea, kus Nad elavad. Leppisime kokku, et külastame neid juba homme. Natu optimistlik, aga eks paistab. Jah, läksime hoopis kolmapä...


Teisipäev. Hommik oli ütlemata ilus ja karge. Lati invar näitas isegi kuut külmakraadi, ilmajaam piirdus nelja miinuspügalaga. Ja Päike muidugi. Ei saanud muidu kui ennast vabaks lasta ja emotsioon endasse imeda... Tore vaikus ja üksolemise tunne. Kuid miks on sellist ilu ja sellist tunnet nii harva? Äkki eilne kassiahastus?


Sellist sümboolikat ja informatsiooni jagame möödasõitjaile, et nad teaks ja mõistaksid olla valvel:) Siinkohal tervitab mõõtmisgruppi nr1 ja soovib Ratassepp Andresele paranemist. Et Te peagi taas rivis oleksite! Ja Tom - Kas asjad on tõesti sedavõrd hullud, et muud lahendust pole? Mis toimub? Või uued väljakutsed?


Üks väike mõte... Selleks, et süsteemi muuta ei aita üksikindiviidi muutumise tahtest (hüüdja hääl kõrbes). Süsteem tervikuna peab muutuma, Selle osalised peavad seda tahtma ja koos selleks samme astuma. Aga see on kuradi raske. Risk on suur ja üksikisiku hirm kaotada seegi mis on, veel suurem. Et siis hoida nivood, mis täna olemas, on tunduvalt lihtsam. Aga lõpuks on kuskil ikka mingi piir ja taluvuslävi persooniti on ka erinev ja pealegi väikeseid süsteemikesi on siin Ilmas palju. Nad on sarnased, erinedes võibolla ainult mõne parameetri poolest. Julged on need, kes katsetavad. Kas nad võidavad või kaotavad, ei tea. Kuid nad on vähemalt proovinud... UUUPS! nüüd läits tiba segaseks vist. Olete näind Sille ja Triinu Lihtsat Elu?

Tagasi töö juurde...



Vaialööjad teolt tabatud. Käes 40meetrine tross ja purk värvi. Kärus vaiad, kuvalda ja kübar. Viimast kasutatakse vahelülina vaia ja kuvalda vahel. Et kui vasaraga haamerdad, siis löögi võtab enda kanda kübar. Nii ei deformeeri vaia otsa! Tross pingule ja vai nr1 maha, 40 meetrit edasi - jaam, veel 40m ja vai nr2, siis jälle jaam ning seejärel vai nr1. Lohistad veel trossi üks 40m ja märgid maha vaia nr2. Siis jaam, vai nr1, jaam, vai nr2, jaam vai nr2... ei ikka vai nr1 peab tulema, ja siis jaam ja seejärel vai nr2. Sedasi kuni reeper vastu tuleb.


Igaõhtune shoppingtuur viib meid läbi Port Arturi selvehallist. Mart, kaup käes, asja ajamas. Või piilub uut Linnalehte hoopis ja mis seal teises virnas veel on?


Kolmapäev. Töine nagu ikka. Just täna saime selle hiiglama sahmaka vihma kaela. Ja Andres käis täna meid väisamas.



Et täna on kolmapäev, siis... ah Te juba teate - pidime minema Arvi pundile külla. Pesitsuspaigaks on nad valinud Pivarootsi tuuliku. Koht on ilus. Kahju, et oli nii pime ja midagi väljastpoolt eriti ei näinud. Meri pidavat ka lähedal olema. Kadakaid oli palju. Tuuliku kodulehel on pildid ja info kättesaadav, kaege perra!

Ilus pudelirivi tuuliku seinal. Klaas - tumedamad ja heledamad pudelid. Läbipaistvamad ja mitte. Vasakule poole jääb tumedam jõud, pimedus ja maine värk - YIN. Paremale poole valgus, heledus ja taevane poolus - YANG. Hiina filosoofias vastavalt nais- ja meespoolus. Mida toob tänane õhtu?


Kõigepealt enne sauna väike koosolek ja teemaarendus. Väike naps ka. Tutvumine veskiga (tervelt viis korrust) ja selle interjööriga. Sõnaga, harjumine uue keskkonna ja olukorraga.


Pärast sauna ja vahepeal nähti ringi liikumas A. LeCoqi õlleankrut.


Ja mõtlejaid. Üks oli enda mõtetele kaalu lisamiseks aura hankinud. Julgeks öelda, et oma säras hakkas Ta lausa meenutama idamaade tarka:D


Väikesed sportmängud ja oligi kõik. Homseni.



Neljapäev. Ei olegi midagi öelda. Natuke väsinud lihtsalt...

Reede. Järjekordne ilus päev. Oleme jõudnud Audrusse ja Pärnu paistab. Kui hästi läheb, jõuame nädala lõpuks selle käiguga ühele poole. Jääme ootama!