X nädal, 17 - 21 oktoober

Esmaspäev. Väljasõit Tartust toimub endiselt kella poole kuue paiku hommikul. Nagu tavaliselt - ei mingit erilisust, pidulikkust ega hõiskamist. Olgugi, et tegemist juubelinädalaga. Reedeks saab neid kokku 10 ühikut. Vastu on enam-vähem pidanud nii mehed kui ka varustus.

Loodija jalg astub -
ei karda ta raskust.
Reeperile uuele vastu
ikka kindlalt laskub!


Urmas on roninud fundamentaalreeperi auku. See oli küll sügavamal kui meeter! Nagu näha on paljukiidetud ilm Meie hellitamise samuti lõpetanud. Samas on stabiilsust juurde tulnud, mis tähendab, et temperatuur püsib päeva lõikes ühtlasel tasemel.


Jõuab õhtu ja aeg koli kokku panna. Tegelt on tänane päev möödunud üsna ootusärevalt. Nimelt kolime Pärnu alla Valgeranna lähistele kohta nimega Villa Andropoff. Noh, üsna hubane peab ütlema. Kolm kahest tuba (üks all-, kaks ülakorrusel), sotsiaalne telekatuba koos kööginurgaga ning peldiku ja saunaruum. Viimast sai kohe proovitud. Elektrikeris nn soomekas andis sooja küll. Veega üle ja tuppa kotile. Enne sai igaks juhuks aken lahti tehtud, et värske õhk kopsule kättesaadav oleks. Mõtlesin, et puhkan nati ja siis lähen vaatan telekat. Aga uinusin sügavalt ja ärkasin teisipäeva varajastel öötundidel...

Teisipäev. Külmavärinad kurat! Kondid mõnusalt pehmed - tõelislt kaif ja rammestav olemine. Tundub, et lahtine aken oli oma töö hästi teinud:) Magama jäädes, olin kaetud kõigest õhukese linaga ja oi kui palav siis oli. Hommikul kogunes konsiilium ja Somelar katsus isalikult Pruntsi elik siinkirjutaja otsaesist ja pilt oli selge. See päev tuli Villas mööda saata... Noh hea küll, elame üle. Virx käis poes ja tõi medikamente. Fervex ja mingid puruteed olid asja ette. Mesi ja küüslauk oli ettenägelikult omalt poolt kaasas.

See ongi Meie hubane box terassiga. Lahtine aken seal katusel aga "süüdlane..." brrr.


Ja haige mees põdemas. Mõnuga sai võetud - uni ja kuum jook vahepeal aitavad kindlasti! Mis homsest saab selgub hommikul.



Kolmapäev. Taas jalul ja kesk sündmusi. Enne lõunat loodime kuskil 3 ja suti rohkem km käiku ja pärast vahepausi teist samapalju. Kokku teeb see päevasaagiks natuke pealt 3km. Üldiselt hea tulemus, sest päevad on juba niipalju lühemad, et naljalt rohkem ei jõua. Sõltub lõunast, et kas pikk (kui Päike särab) või lühike (kui pilves ilm).


Tuleb tunnistada, et vaevalt paranenud (nohu ja kähiseva hääle sain siiski) on mõtted juba mujal. Üks ammune projekt vaja teoks teha. Vändra rahvale külla. Kaks nädalat oleme sellele mõelnud, ent erinevatel asjaoludel on asi katki jäänud. Peamiselt meid lahutava vhemaa tõttu. Aga nüüd oleme ju Pärnus.




Neljapäev. Mis seal ikka pattu salata, et üritus venis jällegi päris pikaks. Koju magama sai kuskil kell pool viis öösel, hommikul tegelikult ikka. Ainus hää asjaolu oli see, et olin kaine autojuht. Pärast kaht tundi puhkamist uuesti jalgele ja objektile.



Õhtused toimetused sees tehtud (logerite andmed, pihuarvuti failid ja nivelliiri fail arvutisse tõmmatud ning üle vaadatud), tuleb aeg maha võtta: lehti lugeda, telekat vaadata, süüa ja oodata millal sauna saab!


Et kodanik Bruno oli eelmise õhtu vintsutustest väsinud, siis polnud miski ime, kui saunast tulnuna ja mugavalt tugitooli sättinuna, ilmse plaaniga filmi vaadata, Une Mati Ta lootusetult enda embusse haaras...



Reede. Tuuline ja niiske päev. Mingi kuu aega tagasi kui mitte rohkem telliti Meie tiimile ultramoodsed joped. Vett ja tuult pidavad! Oleks juba nagu vaja... Kuulda on, et pidavat Tartus lõpuks ootama. Heh:)


Täpselt niipalju maad on jäänud Pärnuni. Hea küll, mõned head kilomeetrid tuleb veel lisa, sest põikame ka Audrust läbi. Nägemist.