Loodijad

pühapäev, oktoober 16, 2005

IX nädal, 10 - 13 oktoober

Viimane nädal Penijõel ja Lihula citys. Juba esmaspäeval kolime ära Pärnumaale. Oma kindlat rida ja igapäevatoimetusi oleme siinkandis ajanud kolm nädalat. Aitab kah!? Mitte, et siin enam midagi avastada poleks, lihtsalt tööjärg nihkub edasi. Korraks siiski eksisin teelt ja astusin Lihula Konsumist väljudes 15, isegi vast 20 meetrit vasakule - mitte 11 meetrit otse ja autosse - ning leidsin end kohaliku infotulba juurest.

Kultuuriinfo justkui. Peavad need Koit ja Maarja just järgmine nädal siia sattuma, just siis kui Meid pole:( Ohhoo, laulusõbrad on oodatud naiskoori laulemaie. Aga mehed, miks meha ei teheta? Läheks äkki ka, võibolla! Muuseas, Meie pundis on musikaalseid vendi küll. Või, aga palun, Täiskasvanud õppija nädal oma loosungiga. Kurat, kõigest jääks nagu ilma ja mitte kuhugi ei jõua! Kas tõesti on igal pool parem kui kusagil mujal? Just nagu tormaks ja jookseks kogu aeg... rahuldumata praeguse hetke ja SELLE pakutud võimalustega. Närvi ajab! Aga nüüd, JUHANid...

Argine hommik. Vajalik kraam autost välja tõstetud ja kokku monteeritud (ilmajaam näiteks). Riistade jõudeolek on tinigtud sellest, et lasta neil ilmaga harjuda, temperatuuriga kohaneda jne. Umbes 20-30 minti, sõltuvalt välistemperatuurist muidugi. Viimastel päevadel on hommikuti kuskil 3-4 kraadi Celsius´t olnud. Ja siis instrumendi kontroll. Latid teineteisest 15m kaugusel, aparaat lähemast latist omakorda 15m eemal. Lugemeid tehakse mõlemast otsast mõlemale latile üks kord, saadakse võte - kokku tuleb teha kolm õnnestunud võtet. Nimetagem seda Näbauer`i meetodiks.

Olenevalt päevast, ilmastikuoludest, atmosfääri korrastatusest (mis see veel on?) ilma stabiilsusest kotrolli ajal ja jumal teab millest veel, sõltub tehtavate võtete arv. Antud situatsioonis tabas meid lummav udu ja võtteid ikka kogunes...

Tavaliselt on tulnud Meil loodida enamjagu piki suuremaid maanteid. Sel nädalal aga sattusime kaheks-kolmeks järjestikuseks sektsiooniks mitte ainult kruusa-, vaid suisa pinnasteele. Tore küll: loodus ümberringi ja mõnus vaikus, autod ei kihuta mööda (Muuseas üks bemarivend, kes maanteel meist parasjagu möödumas oli, andis täiega signaali. Ehmatab ikka küll. Varasemast meenub, kuidas Meie kõrvale ilmunud autost oli pea välja pistnud koeranäss, kes just siis otsustas klähvima hakata!), aga...

Loodimiseeskiri ütleb, et sellise täpsusklassiga tööd tehakse piki kõvakattega teid. Tegelt, peaasi, et stabiilne oleks, statiiv ära ei vajuks ja jaama sättimine mistahes pinnasel palju aega ei võtaks. Et oleks "Kõva kui Kivi" või hoopis "Kindel kui Kalju" :D

Siiski, üksikud kõrvalepõiked on muidugi loogilised, sest reeperid on ikka ju eemalasuvate hoonete küljes või kuskil metsa all. Ja veel, igal reeglil on erandid. Kompromisse tuleb ka teha. (Siin on raske koht, sest filosoofiaid ja erinevaid nägemusi asjast on ilmselt rohkem kui küll. Nagu elus ikka.) Ei saa ju ometi metsa jätta reeperit, mis nõnda auväärt ja vana, et üle elanud suisa 4-5 kordusnivelleerimist. Missugust tagasisidet siit küll saada võib? Teadus nõuab oma! Aga, kas keegi seda aulikku pinnasereeperit kuskil metsas kunagi kasutama juhtub? Noh, et veaks lähtekõrguse ehitatava hoone jaoks... Vaevalt, kuid mine Sa tea, mis kunagi juhtuda võib.

Selline Ta on, aastast 1937, nagu ütleb pronksist numbriketas. Tsenter ise on terasest.

Veel seda mõnusat keskkonda, mida käigus nr 16 elik Haapsalu-Pärnu enam naljalt ette ei tule. Pärnuni on jäänud ca 35km mööda maanteed.


Kui vaadata vasakule ja paremale võib näha märke, mis ei pruugi külmaks jätta. Siin on oldud, siin on käidud, siin on tööd tehtud. No kes muu, kui mitte usin maamõõtja!

Alar pinnasereeperil. Üks paljudest uutest märkidest.

Alati, kui miskit saab tehtud, mingi osa lõpetatud, on põhjust pisukeseks rahulolutundeks. Väikesed asjad ja hetked viivad suurteni!

Tänasime viisakalt ka Karuse baari ja sealset peret maitsvate toitude eest. Sest niipea me sinna enam ei satu:( Proua andis Headele Klientidele teele kaasa õunakoogi...

PS! Käesolev leht on avatud ka kommenteerimiseks, repliikide, küsimuste-vastuste esitamiseks-andmiseks ja muidu tagasiside saamiseks. Kasutagem võimalust! Ja tore oleks, kui kommid ei jääks anonüümseks! Identity´ks valida Other ja lahtrisse Name oma nimi...

7 Comments:

At 8:16 PM, Anonymous Anonüümne said...

Tere MEHED! Ja eriti Brunn! Sa oled laheda asjaga hakkama saand(rahva raevukas applaus ja jalgade trampimine)!!! Jätka samas vaimus!

 
At 6:12 PM, Anonymous Anonüümne said...

aiteh! Sulle ka tervitused Pärnust Villa Antropoffist. praegu just tulen mere äärest, ilge vinge tuul ja kylm. brrrr. kuulsin, et Sa kuskil ida pool praegu mässad... joudu ja palju!

 
At 6:39 PM, Blogger BD6 said...

See "Kõva kalju" õlu on loodimise üks kõige tähtsamaid komponente :P Nüüd me siis kõik teame, mida see tähtis töö endast tegelikult kujutab! :)

 
At 4:44 PM, Anonymous Anonüümne said...

Bruno, piltide ja blogijutu järgi ühelt poolt ja selle jutu järgi, mida me õlleklaasi taga räägime, teiselt poolt on su töö justkui kaks iseasja. Nende piltide järgi vaadates mõtlen ja unistan, et äkki vahetaks ametit - töötamine ilusas looduses ja värskes õhus .... on igal juhul meelitav :)

 
At 7:40 PM, Anonymous Anonüümne said...

magic. kindlasti on igasugune õlle, ja mitte ainult kesvamärg, ka sihtotstarbeliselt omal kohal:) et siis mitte ainult kujundina. aga tol hetkel kraavipervelt leituna sai mõte tiivad... muide, sedasi mööda teid kõmpides võib leida ja näha igast prügi, träni, loomade laipu jne kraami. öäk.

 
At 11:24 PM, Anonymous Anonüümne said...

d

 
At 11:25 PM, Anonymous Anonüümne said...

Mulle ka meeldib Burgermeistri sõnaseadmise kunst ja kunstiline meel piltide valmistamisel. Jään järgmise nädala järjejuttu ootama.

 

Postita kommentaar

<< Home