Tervitused Läänemaalt

Tänaseks päevaks on tegutsetud pea 6 nädalat! Oleme hetkel Haapsalu - Pärnu trassil ja otsaga varsti Lihulas. Selle ajaga on Meie sõbraliku meeskonna tegemistest - ametlikult loodimisgrupp nr 2 - kogunenud hulk pildimaterjali, mida Teiega jagada. Miskipärast tundub mulle, et paljud Teist ei kujuta päris hästi ette mismoodi see loodimine välja võiks näha ja üleüldse on küsimusi ilmsesti rohkem kui vastuseid. Pole hullu, edaspidi tuleb endale exploreri favorites´i salvestada sait loodijad.blogspot.com ja Sa hoiad ennast jooksvalt asjadega kursis. Ja võibolla saab miskit selgemakski.

VI nädal, 19 - 22 september

Juba kuuendat nädalat asutame endid Tartust Haapsalu poole teele. Punkt kell 5.30 on Mart teiste kamraadidega minu juures ja sõit võib alata.



Ja juba ollaksegi tööhoos. Kilomeetri kaugusele seljataha on jäänud Rõude asula. Ilm oli soe ja pärastpoole läks hetkeks selgemakski. Natu nagu oleks, või mis Sa arvad Mart?



Kolmapäevaks jõuame Kirbla ja Kasari kanti, siin läheb huvitavaks! Märksõnad Kasari jõe sild ja Kirbla herefordid ning assotsiatsioonid mis nende märkidega tekivad on ühtaegu romantilised&rõõmsad, kuid teisalt ka kurvad...



Kasari silla näol on tegemist 307,8 m pikkuse raudbetoonsillaga, mis ehitatud aastal 1904 ühe Prantsuse-Sveitsi firma poolt ja oli tol ajal Euroopas ning Venemaal pikim seesugune ehitis. Ja meil oli see au ja rõõm loodida üle temakese...





Jah, ja kui veel vaadata näiteks vasakule... maaliline kas pole!



Kindlasti on nii mõnigi teist näinud Peeter Simmi filmi Head Käed. No oli üks Läti vargaplika, kes Eestisse pages ja ... igaljuhul assotsiatsioonid ja just see Sild. See oli seal filmis ka, et äratundmisrõõm justnagu.



Jah, igati positiivne ja mõnus päev siiamaani, ilm ka fantastiline - tõotab tulla pikk lõuna:) Seda kohe peab kuidagi välja elama!



Nii oligi, käisime 24h baaris einet võtmas ja tulime tagasi silla juurde, et veidi leiba luusse lasta ja miks mitte silmgi hetkeks kinni lasta :D



Juba unustasin... et silla sambasse on asetet ka seinareeper, mille kenasti ära loodisime.



Aga nüüd siis Kirblasse... Selline pisike külake enne Lihulat, justkui eeslinn. Polnud seal tegelikult miskit eriskummalist, vahest ainult suured loomad tee ääres. Tõeliselt aukartustäratavad - isegi nati hirmutavad -, kuid nagu selgus eriti rahulikud ja kiiresti sümpaatseks saanud loomad (perenaine ütles, et Hereford´id). Poleks uskunudki, nähes missuguseid kerasid mõni isend omas:)



Hereford - see sõna hakkas millegipärast kummitama ja peas mingisuguseid seoseid otsima... Veisekasvatuspiirkond Inglismaal, sõna beef - veiseliha ja traagiliselt hukkunud Michael beef Park. Oli tema ju sealt linnakesest pärit ja oma hüüdnimegi sedasi saanud. Igal juhul R.I.P. - Michael (Rest In Peace).

III nädal, 29 august - 2 september

See on meie esilatihoidja B suunal ehk Urmas Kõrgevee. Tähendab see seda, et kui loodida näiteks Keila - Haapsalu käiku esmalt Keila suunas on Tema see, kes alustab ja lõpetab sektsiooni reeperil. Mis see sektsioon veel on? Ütleme nii, et kahe käigus kõrvuti oleva reeperi vahemaa. Tavaliselt kuskil 2 või 3 kilomeetri vahepeal.

II nädal, 22 - 26 august

Ilus hommik. Päike paistab ja tore on - linnud ka laulavad. Ainult et uni on veel silmis :) Aga praeguseks oleme sellega juba harjunud, noh peaaegu... Meie argipäev algab juba enne Päikesetõusu: hambapesu ja kehakinnitusega raskeks päevaks. Siis kihutame objektile, tarime oma asjad autost välja ja vaatame kella. Kui on möödunud tund Päikesetõusust asume tööle. Lõpetame vastavalt tund enne loojangut.

Toiminguid on mitmesuguseid. See näpuke seal augus puhastab lati talda sinna sattuda võivast mustusest. Et tegemist on kõrgtäpse loodimisga, siis võib iga tolmukübe meie üritust torpedeerida. Muideks me katsume kilomeetrise lõigu edasi-tagasi suunas nivellida sulgematusega kõrguskasvudes mitte üle 1 millimeetri. Seega pisiasjad loevad!